Kuu­len vahel ikka siit-sealt, et jõu­luoo­tu­se­ga käsi­käes kaas­neb ka stress ning mure ülesöö­mise pärast. Koha­ti on see juba nii tava­li­seks saa­nud, et jõu­lud on oma­le lau­sa ’’söö­ma­pü­ha­de’’ tiit­li päl­vi­nud. Täna­se pos­ti­tu­se foo­ku­ses on küll jõu­lud, kuid tege­li­kult keh­tivad need mõt­ted ja soo­vi­tu­sed ajast olenemata.

See, et söö­misel on kõi­ge­le muu­le lisaks ka emot­sio­naal­ne tähis­ta­mise roll ning sot­siaal­ne staa­tus, on üli­malt soe ja väga­gi nau­di­tav. Toit ning söö­min­gud peaksid­ki pak­ku­ma lisaks toit­ai­ne­li­se­le väär­tu­se­le ka täie­lik­ku nau­din­gut. Süm­bool­se tähen­duse ja kul­tuu­ri­li­se päran­di ase­mel on mure­ko­haks pigem sel­li­ne söö­mis­käi­tu­mi­ne, mis endale hea tun­de ase­mel hoo­pis nii füü­sili­si kui emot­sio­naal­seid vae­vu­si põh­jus­tab.

Pidus­tus­te­ga võib kaa­sas käia sur­ve ja äre­vus ning kas osa tähis­ta­mi­sest peab tähen­da­ma söö­mist ägi­se­mise­ni ning järg­mis­tel päe­va­del mee­le­heit­lik­ku detox-kuu­ri läbi­mist, et kui­da­gi oma süü­tun­net lee­ven­da­da ning ülesöö­mist kor­va­ta? Ülesöö­mi­ne ei tähen­da mõis­ta­gi vaid seda äär­mus­lik­ku näi­det. Ja ehk­ki süü­tun­ne ei peaks mit­te iial menüüs­se kuu­lu­ma, siis ome­ti­gi kaas­neb söö­ma-aja tee­ma­ga pal­ju pin­get. Miks see siis­ki nii on?

Enne jõu­le ning jaa­ni­päe­va tuleb ülesöö­mise osas nip­pe ja soo­vi­tusi nagu see­ni pärast vih­ma ning usun, et ega minu mõt­ted­ki suu­res osas ei eri­ne. Pean tead­lik­ku­se­le lisaks kõi­ge olu­li­se­maks, et päe­va lõpuks ei võrd­uks jõu­lud hir­mu­ga ülesöö­mise ees ning paa­ni­ka­ga, kui see on ikka­gi juh­tu­nud. Samu­ti mure­mõ­te­te­ga sel­les osas, mil­li­sed diee­did ja paas­tu­pü­had seda kõi­ke ala­tes esi­me­sest jaa­nua­rist ’’kor­vaks’’. Olgu vas­tuseks öel­dud, et ei kor­va­gi ega pea­gi kor­va­ma, sest üldi­selt on nen­de efekt sil­ma­le vaid het­ke­li­ne ja Amee­ri­ka mäge­de­le oma­ne diee­di­ta­mi­ne ter­vi­se­le sui­sa koor­mav. On täies­ti aru­saa­dav, kui ini­me­ne soo­vib saa­vu­ta­da keha­li­selt oma ihal­da­tud visuaali, kuid pea mee­les, et ter­vis ega väär­tus ei seis­ne  kuna­gi välises ning toi­tu­mi­ne võiks saa­da tähe­le­pa­nu ja olla meie ene­se­tun­de tugev vun­da­ment väli­sest sõltumata.

Tagasi jõu­lu­de ja ülesöö­mise juur­de. Jagan liht­sa­te punk­ti­de­ga mõned pidu­laua ja ‑söö­min­gu mõt­ted, mil­le­st ehk mõni puu­du­tab sind ka soovitusena. 

• Kes­ken­du koos­vii­bi­mise­le. Põh­ju­sele, miks ole­te kogu­ne­nud ning kel­le­ga jaga­te ilu­said het­ki. Toit on olu­li­ne, kuid mit­te pea­mi­ne osa sünd­mu­sest ning söök ei kao maa­il­mast ega sinu elust ära. Kui oled oma elus koge­nud näl­jas ole­mise tun­net, siis on üsna liht­ne tek­ki­ma ala­tead­lik ref­leks, et kõi­ke on vaja kohe süüa, mui­du jääd ilma.
  Päriselt, sa ei jää ilma.

• Kui sul on kee­ru­li­ne täis­kõ­hu­tun­net mär­ga­ta, siis kasu­ta kaar­dis­ta­miseks 10 punk­ti skaa­lat. Ehk proo­vi tun­ne­ta­da 1–10 skaa­lal, kui tühi või kui täis su kõht paras­ja­gu on. Lõpe­ta söö­mi­ne enne, kui oled 10 punk­ti juu­res ning ära lase oma näl­ga 1 punk­ti tasan­di­le. Äär­mus­li­kud tun­ded põh­jus­ta­vad eba­rat­sio­naal­set käitumist.

• Alus­ta tald­ri­ku täit­mist kõhu­le kõi­ge ker­ge­ma toi­du­ga, näi­teks köö­gi­vil­ja­de­ga. See, mida tüh­ja kõhu­ga oma tald­ri­ku­le esi­me­se­na tõs­ta­me, seda tõs­ta­me tava­li­selt ka kõi­ge roh­kem. See on hea teh­ni­ka, mida raken­da­da tege­li­kult oma iga­päe­va argielus.

• Toit vajab see­di­miseks aega. Süües kii­res­ti, ei hoo­ma sa tege­li­kult, mil­lal su kõht saab täis. Süües tun­ne­ta, söö aeg­la­selt ning järg­mise amp­su kahv­li­le val­mis pane­mise ase­mel, pane mälu­mis­te vahel kah­vel hetkeks üld­se­gi käest. Püüa olla süües päriselt kohal ning nau­di kogu prot­ses­si aaa­aeg­la­selt ja raaaahulikult.

• Puhi­tus­te põh­ju­sed on väga indi­vi­duaal­sed ning eri­ne­vad, kuid väga sage­das­ti on põh­ju­seks  see, kui süüa esmalt ras­kes­ti see­du­vat toi­tu (näi­teks liha) ning het­ke pärast kii­res­ti see­du­vat puu­vil­ja (näi­teks man­da­rii­ni) pea­le. Suvi­sel ajal on eri­ti sage näi­de just grill­pi­du­del, kui bbq ribi­de lõpe­tu­seks meki­tak­se veel arbuu­si. Hal­vi­mal juhul läheb see­di­mist ootav toit kää­ri­ma ning mõju­tab kogu sinu ene­se­tun­net. Taas­kord põh­jus, miks pida­da toi­du­kor­da­de vahel pau­se ning luba­da enda soo­les­ti­ku­le see­di­miseks vaja­lik­ku aega.

• Enda laua taha ank­ru­na par­ki­mise ase­mel lii­gu­ta end vahe­peal. Män­gi pere nel­ja­jalg­se­te sõp­ra­de või las­te­ga, ole abiks köö­gis või leia mõni muu viis vahe­peal too­lilt ja laua tagant eemal olemiseks.

• Pidus­tus­tel on ikka mõnus, kui laud on loo­kas ning valik rik­ka­lik. Toi­tu jääb mee­le­tult üle, ära visa­ta on kah­ju, anda pole ka kelle­le­gi ning hoo­li­ma­ta sel­lest, et süüa roh­kem ei taha, paneb süü­tun­ne sind seda siis­ki tege­ma nii jõu­lu­del kui ka paa­ril järg­ne­val päe­val kuni aas­ta­va­he­tu­se­ni, mil see ring kor­dub taas. Kui see stse­naa­rium kõlab sul­le tut­ta­valt, siis soo­vi­tan see tee­ma tõs­ta­ta­da pere rin­gis enne jõu­le, menüüd pla­nee­ri­des. Konk­reet­se­malt kal­ku­lee­ri­tud kok­ku­lep­ped toi­tu­de ning kogus­te osas aita­vad ära hoi­da üle­tar­bi­mist ning väik­se­ma ette­val­mis­tuse aja arvelt köö­gis või­dab ju ka kva­li­tee­taeg perega.

• Me kõik teame, et alko­hol ei ole mei­le hea ning lisaks kõi­ge­le muu­le koor­mab see mee­le­tult ka meie see­de­süs­tee­mi. Tasub arves­ta­da, et alko­ho­liga vähe­neb mak­sas glü­ko­gee­ni toot­mi­ne, mis põh­jus­tab vere­suhk­ru lan­ge­mist, mil­le­ga oma­kor­da kaas­neb suu­rem söö­giisu. Ning üldi­selt ei ole uduse ole­mi­se­ga teh­tud vali­kud ka just eri­ti läbi­mõel­dud. Kat­se­ta jul­gelt eri­ne­va­te alko­ho­li­va­ba­de kok­tei­li­de­ga ja sa võid ülla­tu­da, kui pal­ju ela­mu­si nad paku­vad ilma, et sinu ter­vi­se­le lii­ga teeks.

• Kui jätad õhtu­se suu­re söö­min­gu nimel päe­val toi­du­kor­di vahe­le, siis arves­ta, et vere­suhk­ru järsk kõi­ku­mi­ne viib sind õhtuks olu­li­selt inten­siiv­se­ma söö­mise­ni, mil­le järel oma­kor­da tun­ned kas und või vaja­dust veel süüa ja veel süüa ja siis veel süüa. Ja mida­gi magu­sat ka veel pea­le. Toi­du­kor­da­de ära­jät­mise ase­mel vali liht­salt kõhu­le ker­ge­mad palad. 

• Pöö­ra tähe­le­pa­nu ja kaar­dis­ta oma ene­se­tun­net nii enne söö­mist, söö­mise ajal, kui pärast. Kui­das sa tun­ned end füü­si­li­selt ning emot­sio­naal­selt? Õpi ennast ka sel­les val­gu­ses endale hin­nan­gu­id and­ma­ta, ausalt ja ehe­dalt tund­ma. Saa­vu­ta­des oma keha ja mee­le­ga parem kon­takt, kas­vab ka intuit­sioon teha enda heaks toe­ta­va­maid valikuid.

Kui tun­ned, et sõid siis­ki lii­ga pal­ju ning ene­se­tun­ne ei ole sugu­gi hea, siis kõi­ge olu­li­sem on mit­te võt­ta sel­lest kaa­sa süüd, häbi, läbi­kuk­ku­mise või muud ennast mater­da­vat tun­net. See ei ole neist mit­te üks­ki! See, et oska­sid endas tähe­le pan­na liig­söö­dud tun­net, on juba olu­li­selt suur samm. Ole sel­lest tead­lik ja sal­ves­ta enda meel­tes­se, et see tun­ne pole nii meel­div kui söö­mise lõpe­ta­mi­ne veel enne, kui kõht sai täit­sa ’’pun­ni’’.

Kõi­ge täht­sam, et sa ei laseks sel­lel mõju­ta­da oma järg­mise päe­va söö­mi­si. Jah, mui­du­gi sa võid vali­da ker­ge­mi­ni see­di­ta­vad toi­dud, kuid ära jäta söö­gi­kor­di vahe­le ega näl­ju­ta ennast. Jät­tes söö­gi­kor­ra vahe­le, viib see uues­ti vere­suhk­ru kõi­ku­mise­ni, mis mõju­tab sinu hor­moo­ne, teki­tab keha­list stres­si ning veel suu­re­mat isu. See on ring, kust on äär­mi­selt ras­ke väl­ja tul­la. Sel­le ase­mel val­mis­ta oma­le tasa­kaa­lus­ta­tud ja toit­ai­ne­te­rik­kad toi­du­kor­rad, tar­bi pii­sa­valt vett ning lii­gu nii, nagu sinu jaoks mõnus. Toi­du­kor­di ei peaks jõu­saa­lis viha­ga ’’väl­ja tee­ni­ma’’ ega kalo­reid ’’maha põle­ta­ma’’ ning iga­su­gu­ne stress ja enese piit­su­ta­mi­ne ei anna häid tule­mu­si, vaid viib su ise­en­dast veel­gi kaugeale.

Pea mee­les, et sa saad ala­ti ja mis­ta­hes ajal tagasi tul­la ennast toe­ta­vas­se rutii­ni ning sa ei pea sel­leks oota­ma esmas­päe­va, uut kuud või kõik­või­mast 1. jaanuari.

Kuna pisi­ke foo­kus on het­kel jõu­lu­del, siis ei saa ma jät­ta puu­du­ta­ma­ta seda tee­mat, et jõu­lud ning pidu­lik söö­ming ei kul­ge iga­ühel fil­mi­li­kult peh­melt ja soo­jalt. Tih­ti­pea­le on nii, et jõu­lu­de eel ei ole pere üks­teist pikalt näi­nud ning üle pika aja kok­ku saa­des algab ka võrd­le­mi­ne ning hin­nan­gu­te and­mi­ne, paha­taht­ma­tult ja selle­le mõt­le­ma­ta. Arvus­tused uute toi­tu­misee­lis­tus­te, keha­kaa­lu muu­tuse jms koh­ta.  Ma usun, et juba kas­või nii mõni­gi vegan tun­neb end siin loos kah­juks ära. Laual on tra­dit­sioo­ni­li­sed veri­vors­tid, sea­li­ha, sült jne ning kui­das saab nii, et vanaema suu­re hoo­le­ga vaa­ri­tas ja sina pead demonst­ra­tiiv­selt min­git ’’tren­di-diee­ti’’? Paraku kuu­len ma sel­li­seid sil­dis­ta­mise lugusid ikka ja jälle.

Kui toi­du­laua jutud teki­ta­vad pin­geid, siis akti­vee­rub kehas kor­ti­sool ehk stres­si­hor­moon, mis võib viia sel­le­ni, et otsi­tak­se emot­sio­naal­set rahus­ta­mist ja maan­da­mist toi­dust (nö stres­si­söö­mi­ne). Keha jaoks ei ole see­di­mi­se­ga sel het­kel tege­le­mi­ne kõi­ge aktuaal­sem ning toi­mub ener­gia tal­le­ta­mi­ne rasvana.

Sa ei pea end iial pahas­ti tund­ma oma vali­ku­te pärast ega neid teis­te­le põh­jen­da­ma. Ning kui seda teha, siis val­gus­ta­des, armas­ta­valt ja soo­jalt. See on sinu keha, mida tun­ned kõi­ge pare­mi­ni vaid sina ise ning arves­ta­des, kui­das meie ime­li­sed kehad meid elus ja kõik elun­did toi­mi­va­na hoia­vad, siis võlg­ne­me me nei­le vali­kud, mis on pari­mad just mei­le endi­le. Mõis­ta­gi ära anna hin­nan­gu­id ka ise.

Kui see situat­sioon paneb sind ennast ära tund­ma, siis vaja­du­sel püüa ennast hää­les­ta­da nii, et sel­li­sed olu­kor­rad ei teeks sul­le hai­get. Mõis­ta, et teis­te nega­tiiv­sed arvus­tused tule­vad vaid rahul­ole­ma­tu­sest nen­di enda­ga ning see pole ener­gia, mida omaks võt­ta. Ma saan aru – liht­sam öel­da, kui teha. Eri­ti veel, kui tege­mist on lähe­das­te­ga, kuid vaja­du­sel mõtes­ta see tee­ma enda jaoks läbi ning hää­les­ta end eel­ne­valt. Sel­gi­ta oma pere­le lee­belt, mis­moo­di need kom­men­taa­rid pane­vad sind tund­ma ning kas see on siis tões­ti vajalik.

Lõpe­tu­seks tahak­sin ma öel­da, et har­va esi­ne­vad ülesöö­mised ei ole mida­gi, mil­le pärast muret­se­da. Siis­ki ei teki­ta need endas head tun­net ning tasub olla tead­lik, kui­das saab end ise sel­les osas hoi­da. Mõt­le läbi, mil­li­sed punk­tid siit jutust sind kõne­ta­sid ning mil­le võtad siit enda­ga kaa­sa. ’’Ter­vis­li­ku toi­tu­mise’’ defi­nit­sioo­ni ei mää­ra sinu jaoks kee­gi tei­ne, kui sina ise. Ole enda vas­tu soe, lee­be ning toe­tav. Väär­tus­ta nii ennast kui oma lähe­dasi ning teie koos­vee­de­tud kva­li­tee­tae­ga.


Ime­li­si jõu­le, enese väär­tus­ta­mist ning unis­tus­te täitumisi!

Aitäh, et olid luge­des kohal.