’’ Sööge rohkem fermenteeritud toitu! ’’
Kuuleme seda sageli, kuid mis tähendust peidab endas see eksootiline sõna ning kas tõesti peaks rohkem fermenteeritud toitu sööma? Kuidas hoida oma soolestik õnnelikuna?
Kohe räägingi sellest lähemalt.
Fermentatsioon ehk kääritamine ehk hapendamine – heal lapsel ikka mitu nime.
Ma ütleks, et tegemist on kultuuri- ja toidukunstiga. See on iidne, tuhandete aastate vanune toidu töötlemise ja säilitamise viis, mille käigus tekib hulgaliselt häid baktereid ja mitmekordistuvad toitainete kasulikud omadused. Just seetõttu on vägagi kohane hapendatud toitu nimetada ka elus toiduks ning soolestiku toiduks. Fermentatsiooni käigus tekkinud tänuväärsed bakterid toimivad meie kehas probiootikumina, soolestiku ja immuunsüsteemi hoidjana.
Probiootikumid ongi elusad mikroorganismid, kelle nimetus tuleneb ladinakeelsest väljendist pro bios, ehk ’’elu poolt’’.
Inimese heaolu, immuunsüsteem ja tervis sõltub kõige suuremas osas soolestikust. Soolestiku hädavajalikke funktsioone võiks nimetama jäädagi, kuid sealjuures on näiteks põnev teada, et soolestikus toodetakse ka suur osa serotoniini nimelist ühendit, mida kutsutakse rahvakeeli õnne- ning heaolu hormooniks. Ilmaasjata ei nimetata soolestikku meie teiseks ajuks. Ma usun täielikult, et õnnelik soolestik võrdub õnnelikuma eluga.
Kuid kuidas hoida oma soolestik õnnelikuna? Nagu juba eelpool nimetatud, siis üheks kuldseks võtmesõnaks on kindlasti elus, probiootiline toit, kus head bakterid on oma loomulikus olekus ja elukeskkonnas. Sealjuures on oluline hapendatud toitu mitte segi ajada marineeritud toiduga.
Fermenteerida võib mistahes köögivilju. Tuntumad hapendatud toidud on näiteks teeseene jook kombucha, keefir, miso, tempeh, hapukapsas, hapukurk ning muidugi ka korealaste au ja hiilgus — kimchi.
Tänasel päeval on meie loomulik mikrofloora saanud palju kahju ning seda stressi, erinevate ravimite (eriti antibiootikumid, aga ka näiteks rasestumisvastased pillid), liigse suhkru, töödeldud toitude, alkoholi, säilitus- ja lisaainete ning muude toksiliste ainete läbi. Süües regulaarselt probiootilisi toite, toetame me oma soolestiku limaskesta ja tervist ning seeläbi üleüldist immuunsüsteemi, seedimist, nahka, närvisüsteemi ja ka vaimset tervist. Probiootiline toit toimib põletikke alandavalt, aitab paremini omastada toitaineid ja hoida kontrolli all patogeensete bakterite vohamist ning tasakaalustada seeläbi heade ja halbade bakterite osakaalu. Toidust saadavad probiootikumid ei asenda küll organismi oma mikrofloorat, kuid nad soodustavad normaalse ja tasakaalustatud olukorra taastumist.
Isegi Briti maadeavastaja James Cook varus oma pikkadele merereisidele tonnide viisi hapukapsast, et tervisehädasid vältida. Lisaks on hapendatud kapsas eriti rikas ka seedeensüümide, antioksüdantide A‑, C- ja E‑vitamiinide poolest.
Tänu sellele, et fermenteerimise käigus lõhustatakse toidus sisalduvad suhkrud ja tärklis, on hapendatud toite ka kergem seedida. Samuti paraneb vitamiinide ja mineraalainete imendumine ning kõigele muule veel lisaks mõjub hapendatud toit hästi ka erinevate kõhuhädade korral.
Nüüd aga amps kimchit põske ja tunneta, kuidas tervis tuleb!
Foto autor: Birgit Loit